Särav tervitus!
Meie värskes podcasti episoodis on juttu plastist, toksikoloogiast, mikroplasti mõjust veekeskkonnale ja üllatus-üllatus – vesikirpudest! Lisaks veel sellest, mida kahjulikku silmale nähtamatud plastiosakesed meie tervisele teha võivad. Kutsusime külla Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi keskkonnatoksikoloogia magistrandid Jelizaveta Titova ja Kärt Viljalo.
Meie podcasti saad kuulata:
Kuidas on lood prügi sorteerimisega Eestis ja välismaal? Selgus, et võrreldes teiste riikidega on Eesti üpris eesrindlik. Näiteks Lõuna-Koreas on plasti sorteerimine kohustuslik, aga jäätmeid tekib sellest hoolimata palju. Türgis ei ole tänavatel prügikaste terrorismiohu tõttu, mispärast ei ole ka prügi kuhugi visata. Öösiti koristatakse tänavale tekkinud prügi ära. Nagu isegi teate, leidub Eesti tänavatel ja elurajoonides palju prügikaste ning ka prügi sorteerimine on tänapäeval väga lihtsaks tehtud.
Miks on mikroplast ohtlik? Mikroplast on ohtlik, kuna see on väga väike. Kuigi täpsed mõõdud on veel paika panemata, siis saab näite tuua juuksekarvaga. Juuksekarva läbimõõt on umbes 100 000 nanomeetrit. Võrdluseks, mikroplast on umbes sada korda väiksem. On selgunud, et inimesed söövad enesele teadmata plasti sisse, näiteks mereandide kaudu. Soolestikku jääv plast võib viia aga põletikeni ja muude tervisehädadeni.
Kuidas vältida mikroplasti? Näiteks tasub üle vaadata, mis materjalist on Sinu riided. Kindlasti tuleks eelistada looduslikke materjale, näiteks siidi, villa, linaseid riideid jms. Looduslikud materjalid on paremad, kuna sünteetiliste riiete pesemisel eraldub neist palju mikroplasti, millest on pea võimatu lahti saada. Peale selle tuleks eelistada oma korduvkasutatavat veepudelit, mis on BPA vaba ning tervisele ohutu. Juues näiteks plastpudelist, mis on päikese kätte jäänud, jõuavad meie kehasse kahjulikud keemilised lisaained, mis on päikese toimel lagunenud. Veel on hea idee kasutada oma kohvitopsi. Kes ei jaksa kohvitopsi kaasa vedada, sel tasub soetada endale kokkupandav kohvitops!
Lisaks siin mainitule rääkisime saates veel nii mõnestki muust asjast – näiteks andsid Kärt ja Jelizaveta meile nippe, kuidas muuta meigirutiini keskkonnasõbralikumaks.
Järgmises episoodis on meil külas Plastiliidu tegevjuht Pilleriin Laanemets, kellega räägime plasti eluringist – tootmisest, innovatsioonist ja tulevikust. Tegu on meie viimase, kuid julgeme öelda, et kõige põnevama episoodiga. On, mida oodata! 😉
