Särav tervitus!
#WiseAndShine taskuhäälingu kolmas episood on Teie ees! Teiseks saatekülaliseks on Tallinna Tehnikaülikooli materjaliteadlane Andres Krumme, kellega vestleme plastmassist.
Meie podcasti saad kuulata:
“Plasti mõiste alla mahub palju polümeerseid materjale, mida saab sulaolekus töödelda. Kõik plastid on polümeerid, aga kõik polümeerid pole plastid. Polümeeride alla kuulub veel terve rida erinevate omadustega materjale, kaasa arvatud meie oma kehas leiduvad valgud ja paljud tarbematerjalid,” sõnab Krumme.
“Plastid on keemiliselt ja mehaaniliselt vastupidavad – see posiitiivne omadus on saanud plastide valekasutuse korral ka probleemiks. Lagunemise pikkuse taga on keemiline vastupidavus.” Kuna plast koosneb suurtest molekulidest, ei suuda mikroorganismid seda lagundada, esmalt peab plast keskkonna mõjude toimel keemiliselt muutuma, lagunema väiksemateks molekulideks.
Plasti laialdane kasutus seisneb eelkõige selle positiivsetes omadustes. “Tänapäeva tootmistehnoloogia juures on plast odav, kerge ja vastupidav ning vastab paljudele nõuetele.
Miinusteks võib pidada kõike seda, mida näeme enda ümber tänu plastide liigtarbimisele. Arengumaades, kust valdavalt ookeanis hulpivad prügisaared pärit on, ei ole sageli isegi võimalus plasti kontrollitult koguda ja käidelda.”
“Plasti tekib laias laastus kahte moodi: kas teeb seda inimene või teeb seda loodus. Valdavalt probleemsed materjalid on sünteetilised materjalid, millest valdav enamus valmib nafta või teiste fossiilsete maavarade töötluse tulemusena. Peame välja vahetama tooraine ja mõtteviisi, kuna naftavarud saavad ükskord otsa.”
Krumme arvates on plastiprobleemi lahendamiseks kaks arenguteed. “Plastiga, mis on juba toodetud, tuleb teha midagi nii, et ta võimalikult vähe keskkonda kahjustaks. Teiseks peaks edaspidi plasti valmistama nii, et probleemid oleksid väiksemad. Olemasolevale plastile on kaks head lahendust: materjal võetakse ja põletatakse (toimub energia taaskasutus), sooja tootmiseks ei pea uusi fossiilseid materjale välja kaevama. Teine variant on eelistatav Euroopa rohepöördes – plasti tuleb ümber töödelda. Kahjuks on plastide maailm väga mitmekesine ning eri plastiliike kokku pannes ei saada nii kvaliteetset toodet.” Samuti kõik plastid ei ole oma olemuselt ümbertöödeldavad.
Siinkohal selgitame, mis erinevus on termoplastil ja termoreaktiivsel plastil. Termoplast on plast, mida saab ümber sulatada. Termoreaktiivne plast on plast, mis vormimisel kõveneb pöördumatult ning mida ei saa ümber töödelda.
Samuti tuleb teha teavitustööd. “Eestis on välja töötatud pakendiringlus ning pandipakendid, aga tarbijaid võiks tõesti paremini teavitada, kui suur on toote jalajälg, et nad oma ostuharjumusi kujundades saaksid valida sellised tooted, millel on suurem tõenäosus, et nad jõuaksid uuele elule.”
Mis vahe on biolaguneval ja komposteeritaval plastil? “Esimesed on tooted, mis on tööstuslikult lagundatavad ja teised on tooted, mida igaüks võib oma kompostihunnikus lagundada. Siinkohal on oluline vahet teha.”
Küsisime ka plastireostuse lahendamise kohta. “Et hoida ära mikroplastireostust, ei tohiks me anda plastile võimalust üldse mikroplastiks saada. See tähendab, et midagi ei jäeta loodusesse laokile. Kasvõi põletada energia saamiseks. Veel paremal juhul katsuda neid taas kasutusele võtta.
See on meie igaühe võimalus ja väljakutse, et me enda järgi plastireostust ei jätaks suvaliselt vedelema.
Krumme sõnul võib aga meie biolagunevat glitrit looduses käsitleda kui puidutolmu. “Tselluloos on ka üks biopolümeere, mille lagunemine looduses võtab aega mõned kuud kuni mõned aastad.” Kahjuks pole siiski kõik biopolümeerid head. Need on vaid plastid, mille tootmisel on kasutatud biomasse, toode ise aga ei pruugi parem olla kui naftast valmistatud toode.
Leidub aga teisigi alternatiive. “Teadlased töötavad selle nimel, et erinevat biomassi väärindada, selleks on põllumajandusjäätmed, väheväärtuslikud metsandusjäätmed. See kraam jääb nagunii järgi ja sellest võiks toota plasti.”
Krumme sõnul võiks eesti teadlaste roll plastiteemade uurimisel kindlasti suurem olla. “Eesti on väike maa, me ei suuda võistelda suurte tööstuste ja uurimislaboritega. Aga kindlasti me suudame aru saada ja anda oma nišši.”
Mida saab igaüks kohe ära teha?
“Tuleks hakata kohandama ning koomale tõmbama oma tarbimisharjumusi ehk mida, kui palju ja kuidas. Praegune elustiil ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik. Iga inimene peaks jälgima, et tema tarbimisest ei satu plasti loodusese, vaatama üle oma tarbimisharjumused, tarbima nii vähe kui võimalik. Poed ja toidukohad peaks võimaldama taaskasutavate nõude, näiteks kohvitopside, kasutamist.”
Kõigil teemast huvitatud noortel soovitab Krumme kindlasti tulla õppima TalTechi materjalitehnoloogia erialale! Vastuvõtt kestab 6. juulini. Rohkem informatsiooni leiad TalTechi kodulehelt.
Järgmises episoodis kuuled meie inspireerivat vestlust Danieli ja Kirilliga organisatsioonist Precious Plastic Estonia, kes on hakanud plastiprobleemi lahendama kogukonna tasandil ning ka Sinul on võimalus kaasa aidata!
